Proovisin Brooklynile wintecit saadud geelpadjaga, millel lambakarvast ääred. Täitsa okei tundub, tagant kenasti vastas ja ilmselt aitab sadulat paremini omal kohal ka hoida. Mehhiko-kapsliga valjaid proovisin ka.
Eksi jalutas natuke platsil sammu Heleniga, Lanzikut panin ka niisama valmis ja korraks lasin täisvarustuses jooksma ka. Muide, täitsa kohe andis koplis kätte ja oli igati tubli ja leplik.
Kakuga Heleni eile sõitis, seega ma täna hüppasin. Sõitsin oma võistlussaabaste ja sääristega, kuradi kahtlane oli, sadulas liiga kindel tunne, kui nii võib öelda. Talle sain ka uued valjad, kummiratsmetega. Hobune oli igati painduv ja pehme ja tubli. Galopis oli päripäeva suunaga raskusi, tahtis alt väga ära joosta ja tõusis pidevalt valest jalast, teisele poole oli väga hea. Hüppasin väiksemaid paarkorda ja lõpuks kolm korda 110cm lattaeda. Ise täiega põdesin, aga hobune oli super. Viimasel hüppel lasin tal liiga alla minna, aga tegi "mägironimist" ja tuli puhtalt välja, mõnusas aegluubis. Super rahul olin. Heleni tegi ka paar väikest hüpet ja Kristin tegi lõputraavi ja mahajalutuse. Kaku oli nii motiveeritud ja täiega tahtis hüpata :)
 |
| mu hirmus 110cm |
No comments:
Post a Comment