Kukrumäelt reisis ta Soome ratsakoolidesse, sealt lõpuks müüdi teraapiaponi pähe ühele toredale omanikule, kes aga hoopiski avastas, et hobune on gripis ja sellepärast väsinud olekuga ja sonsu. Olid teisel närvid ära rikutud, paaniliselt kartis vist veterinaare ja seppa ja kõike. Omanik aga ei andnud alla, ravis terveks kenasti, saatis koolitusse ta jne. Nüüd, aasta aega hiljem, olles käinud mitmes kohas veel ratsastuses jne, selgus, et teraapiaponi iseloomu sealt kuskilt välja võluda ei anna, mingid probleemid on ehk selja ja tagajalaga ka, aga röntgenid puhtad. Omanik oli ponisse väga ära kiindunud ja tahtis talle tõesti head kodu, kuna endal tal ei olnud rohkem raha selle hobuse alla taguda ja oma eesmärki ta poleks nagunii täitnud, ja kuna ma temaga pidevalt kirjateel ühendust hoidsin, siis tõin ta endale ära :)
Tohohh! Räägi ikka lähemalt!
ReplyDeleteKukrumäelt reisis ta Soome ratsakoolidesse, sealt lõpuks müüdi teraapiaponi pähe ühele toredale omanikule, kes aga hoopiski avastas, et hobune on gripis ja sellepärast väsinud olekuga ja sonsu. Olid teisel närvid ära rikutud, paaniliselt kartis vist veterinaare ja seppa ja kõike. Omanik aga ei andnud alla, ravis terveks kenasti, saatis koolitusse ta jne. Nüüd, aasta aega hiljem, olles käinud mitmes kohas veel ratsastuses jne, selgus, et teraapiaponi iseloomu sealt kuskilt välja võluda ei anna, mingid probleemid on ehk selja ja tagajalaga ka, aga röntgenid puhtad. Omanik oli ponisse väga ära kiindunud ja tahtis talle tõesti head kodu, kuna endal tal ei olnud rohkem raha selle hobuse alla taguda ja oma eesmärki ta poleks nagunii täitnud, ja kuna ma temaga pidevalt kirjateel ühendust hoidsin, siis tõin ta endale ära :)
ReplyDelete