Desecration is the smile on my face

Uskumatu, kuid ma suutsin täna tallis päris produktiivne olla. Vihma sadas aga õnneks ma pole suhkrust yay.
Alustasin Kakuga. Ta oli kangem kui viimased trennid ( mis olid vist rohkem kui kuu aega tagasi) aga samas tegi kõik, mis küsisin. Painutasin teda sammus ja traavis palju, tegin  üleminekuid ja tegelikult võis täitsa rahule jääda. Tegin paar väikest hüpet ka traavist. Väga hea oli, rahuliku tempoga sai peale suunata, ei leekinud alt minema ega midagi.

Peale trenni panin boksi, sest sadu oli päris tugev ja ta ikka kergelt auras. Panin tekikese selga ja andsin veidi seda müslit, mis me Triinuga cavalorilt võitsime, hobusele mekkis väga hästi.

Brooklyni tõin sisse ja panin kordesüsteemi peale. Lasin ta liivaplatsile lahti (ei näe mõtet kordetada) ja lasin tal lahtisel siis sammu kõndida ja traavitada, hiljem ka galopp. Kuulas väga hästi häälkäsklusi ja sain kerge vaevaga suunamuutusi teha ja kõik jutud, kogu trenni vältelt on tal tähelepanu ikkagi ratsanikule suunatud, ei sibli ega ei vahi ringi. Võtsin kogu varustuse tal seljas ära ja kõõlusin kõhuga. Istusin täitsa selga ja tal ei olnud selle vastu midagi.. hakkas sammu kõndima, mis mulle väga meeltmööda polnud. Sain ta seisma ja tahtsin alla tulla aga tema sellepeale pani pukitades minema. Aus olla, siis olin lausa solvunud ta peale, muidu selline taskuhobune :D jooksutasin teda siis peale veel ja mingi hetk lõpetasin edasi ajamise ära, tuli kohe korisedes minu juurde. Põhimõtte pärast käisin veel korra seljas, nii, et ta mingeid krutskeid ei teinud ja lõpetasin temaga ka ära.

Eksiga tahtsin ka sõitma minna aga nii halenaljakas kui see ka poleks, siis ta on lihtsalt liiga paks.. ei sobi talle Kaku lemetex enam ega ka vanem stübben. Pole hetkel mitte mingit võimalust teda dieedile ka panna.. ainuke variant vist aktiivsemat trenni... noh jah. Kordetasin teda natuke päitsetega ja kogu lugu.

Lanzik mulle koplis kätte ei andnud seega olin kaval ja lasin Anka platsile lahti. Kõik teised kogunesid ka värava juurde ja sain Lanziku lihtsalt lahtiselt platsile suunata. 

Jooksutasin teda natukene, tegin mõned vabahüpped (kuni 1m, päris kenasti liigutab oma koibi). 

Peale seda jantisin temaga tükk aega, enne kui päitsed pähe sain. Vahel laseb kenasti nina paitada aga suurema osa ajast keerab tagumiku ette lihtsalt (lüüa ei ähvarda siiski). 

Kasutasin siis vastupidist psühholoogiat kui nii võib öelda, nii kui tema tahtis tagumiku keerata, siis selle asemel, et selle eest ära kõnida ma just kõndisin vastassuunas ja ta oli üsna segaduse ning hakkas seepeale hoopis ennast näoga minu poole suunama, mis oligi eesmärk. Sain päris palju ringe tema ümber kõndida kuid lõpptulemusena lasi ennast ikka silitada ka. Lõpuks sain kenasti päitsed pähe ja siis polnud enam mingit probleemi, nautis sügamist ja käepikendusega katsusin teda üle kere, k.a jalad ja tal polnud selle vastu midagi :)