21. sajandi 13. aasta.

Jaanuar- oli vist võrdlemisi tegus kuu just noorte hobuste kohapealt. Bure oli vaikselt kosunud ja sai temaga kerget tööd teha ning Eksil sai ka esimest korda seljas käidud. 

Veebruar- külastasin Ultrat, Bure sai vaikselt sadulasse ning sai vastu võetud esimene väga raske otsus. 25. veebruar saabus meitele Brooklyn ning uude koju reisis Armas. Hakkasin Brooklyniga vaikselt sõprust tegema, kuna ta oli alguses väga ebausaldav, kartlik ning ei lasknud koplis ligi.

Märts-  võtsin vaikselt Brooklyni töösse, hakkas vaikselt juba looma ja sai I kord seljas käidud. 6. märts võtsin suhteliselt kogemata kombel ette reisi lätti ja tõin endale Kaktuss-e ning sain temaga trennitama hakatud.

Aprill- Märtsi lõpus vist tegelikult (postitu on aprillis) käisin oma poni vaatmas. Oli teine võrdlemisi agressiivne ja nukker aga mis seal ikka, mai kuus kolis ta juba Soome (Jokirannan ratsastuskoulu) ja seal tundus ta veidi õnnelikum juba. Üldiselt vist trennitasin kõigiga nii enamvähem võrdselt.

Hipodroom

Armas Kukrumäel

Mai- sain Košaga liivaplatsil 130cm hüpatud, selle üle olin küll rahul. Maist hakkas Toomas(Traagel) meile trenni andmas käima vahelduva eduga ning saime paljudele mureküsimustele vastused ning hakkas juba vaikselt looma. 19. mai tuli teha teine raske otsus ning Bure kolis uude koju. Uus omanik tundus esialgu väga okei, hobune meeldis ja kuna ma olin tõepoolest kogu Bure eluloo ära rääkinud, kõikidest ohtudes ja piirangutest teavitanud, siis tundus, et saab tehtud õige otsus.Kahjuks tagantjärgi on siiski kaheldav... Endale mul teda jätta ei olnud mitte mingit mõtet ning ta oli üsna heas vormis enda kohta(võrdlemisi okeis konditsioonis, elurõõmus, tervisehädasid ei täheldanud). Samal kuupäeval reisis ka meie üürnik, Haili, uude koju.
Üks highlight võiks veel olla ka Haanjamaa 2013. Olin seal vabatahtlik ja väga lahe oli, kindlasti läheks uuesti :-)

Koša 130cm

Juuni- algus möödus vaikselt trennitades, Eksi sai vist rohkem töösse võetud. Kuulõpus kolis meitele Romano koos Emmaga või vastupidi.

Armas soomes

Juuli- võrdlemisi tegus kuu. Tegime aktiivselt trenni, tegelesin ka noortega, aga kui suvelõpp kätte jõudis, polnud ikkagi suurt midagi ära tehtud. Eksiga oli seis veidi parem aga eks ma lohutan end sellega, et alles kolmesed hobusloomad ja pikem lapsepõlv halba ei tee :)  Kuulõpus sai käidud mõned päevad Saksa ratsakoolis ning võtsime Emmaga siis kaks krossitrenni Siretilt. Väga lahe kogemus oli :) Selgus aga muidugi, et Kaktuss on võrdlemisi pirtsakas ja pingelisemas olukorras(värvilised takistused!!!) raskesti juhitav.
Lõpetuseks sai Ecus 3V ka proovimas käidud. Päris esimest korda maneežis hobusega ( nii minu jaoks kui hobuse jaoks), temal oli väga hirmus ja minul ka aga kuidagi punnitasime selle skeemikese ära. TS aga juba ebaõnnestus, sest värvilised takistused on jätkuvalt kõva pähkel.

Ecu 3V

Ecu 3V

Armas Jokirannan ratsastuskoulu

August- natuke lasin hobusel hinge tõmmata kuid augusti alguses sai Saksas ka võistlemas käidud. Reisisin Emmaga naljapärast kaasa, kui juba tema nagunii läheb, et siis kogemust koguda endale kah. Valikus oli armas pisike 50cm algtase ja isegi seda oli meile palju x) Skeem tuli parem kui eelmine kord, aga TS oli pähkel jälle. Ta kartis neid värvilisi aga seekord õnneks isegi ei tõrkunud. Nüüd oli ta kavalam ja keset marsruuti lihtsalt võttis lõua taha ja hakkas värava poole kulgema.. seda siis kaks korda ja langesime välja. Aga tegelikult olin rahul, sest otseselt neid koledaid-värvilisi takistusi ta ei tõrkunud ning KS oli ka juba parem. Kusjuures kusagilt suvelõpust sain endale regulaarsed trennilised (kellest üks on natuke regulaarsem kui teine :-D) Areng on väga viis! Suvelõpus istuti esimest korda sadulasse ning sügiseks tegelikult oli suuteline juba väiksemaid kavalette ja takistusi ületama. Nüüd juba saab rääkida rohkem hobualastest terminitest (mitte enam, et tõmba seda ratset kui tahad sinna poole minna) ning hüppamine tuleb ka 'täitsa välja juba' :)

Saksa 3V

September- algas kool ja Kelly unustas ratsutamise ära. Tegelikult nii pahasti päris ei olnud, aga üsna. Tegin ilmselt ainult mõnel üksikul korral terve kuujooksul mõned kergemad trennid. Kuu lõpuks oli hobune juba normaalse vormi vist kaotanud :-D

Oktoober- Kaktuss oli oma vormi leidnud (parjalt ümmargune põhukõht) seega temaga ainult kergeid lühikesi trenne, noortega vaikselt tegin midagi, et nad inimese eksistentsi päris ära ei unustaks.

November- Koša oli siis suve lõpust alates peamiselt trenniliste sõita (mõned korrad olen ikka ise ka 'rooli' hüpanud), Kaktuss tegi kergeid trenne jällegi kuid tegelesin rohkem noortega. Eksi hakkas vaikselt ratsahobuse elu elama. Vaikselt valmis varjualune ja lattaiad ning hobused selleks talveks loodusesse!

Saaremaa ralli

Detsmeber- Vist kõige produktiivsem kuu. Aktiivselt sai Kaktusega trenni tehtud, võhm hakkas kasvama. Eksi käis regulaarsemalt sadulas, õppis põhitõdesid. Brooklyniga kordel palju tähelepanu häälkäsklustele ning seljas sammu sõitmine polnud ka mingi probleem. Ratsastuse pool jäi suuremalt osalt siis sobiva sadula puudumise taha kahjuks. 22. detsember- mõtlesin küll, et nüüd kurjam teen ühe lolluse aga no väga, väga rahul olen :) Tõin endale 8. aastase metshobuse ehk siis ruun, kes on terve elu ainult karjamaal elanud. Õnneks transpordiga läks kiirelt (45 min koos koplist püüdmisega) ja kõik läks kergelt, valutult. Esimese nädalaga võis hobust normaalselt puhastada ja põhimõtteliselt käis käekõrval. Nüüdseks olen juba sadulat ja valjaid tutvustanud(boksis lihtsalt, tal pole sellest ei sooja ega külma) ja hakkame kordet õppima.

Lanzik