Võtsin Koša ja lasime kõik tuttavad metsarajad traavis läbi. Sammu vahepeal ei teinud. Jõudsime ühe tuttava raiesmiku mäejuurde. Otsisime kändude ja kõrge heina ning põõsaste vahel tee vaikselt ülespoole, mingi hetk tuli väikene liivarada ning seal lasin tal galoppi minna.. tagasi alla tulime mööda metsarada pidi.. hästi kindel tunne oli isegi, polnud enam nii, et nüüd kohe komistame iga kännu otsa.

Mäest alla ära saime siis võtsin pika ratsmega traavi.. ja ta nii lambist keeras lihtsalt ära paremale, sinna, kus on järsk mägi üles jälle. Tavaliselt me lähme sealt ainult kuiva ilmaga.. aga no kui tahtis siis tahtis.. mina hoidsin ainult lakast ja panin silmad kinni ja ise ta läks.. ja läks ilusti. Me ei lõpetanudki kusagil külili : D edasi läks sammus .. ei seganud teda üldse. Erinevaid radu pidi lambist läks ise koju ära. Tubli poiss : ) Nii lahe oli vaadata, kui mingi kaks rada tulid nt, paremale ja vasakule, siis seisis mõtles, vaatas ja siis läks õigele poole.

Burega proovisin sammus jälle kordet. Ega ta väga ei tajunud ja siis alles turgatas mõte pähe, et võtaks õige teise korde appi.
Topeltkorde stiilis saime paar ringi sammu kummalegi poole kõnnitud.. väikeste viperustega... nunnutasin teda niisama ja siis viisin nad aeda.
Koša võtsin käekõrvale ja Bure lasin lahti.. jäi natuke maha, näksis muru kusagilt.. ja siis tuli galopis ja viskas tagant üles.. elurõõm hakkab tagasi tulema ja kosunud on ka juba natuke, nii hea :)