Pole vist päris paar päeva bloginud. Üks trenn ma läksin nalja pärast ilma varustuseta Inese hüpekasse. Päris hästi läks
Peale seda on seal igast nalja tehtud, heina tehtud ja kahte noort kaugelt karjamaalt ära toodud. Palju palju asju tehtud tegelikult. Üks trenn Košal käiguvahe sees... normull. Kaks päeva puhkas ja aru ei saanud, et kus kohas see häda on. Eks ma sis leotasin tal seda esimest jalga ja tohterdasin. Matkapäevale eelnevalt õhtul polnud õnneks enam midagi. Hommikul kell 5:30 saime minema. Mina Koša, Agris Armas, Randy Tarzan, Emma Romano ja Heleni Kredo.
Me küll kahtlesime, et kui õigete radade peal me oleme ja ma kaotasin oma ilusad päitsed+nööri teepeale ära ja koguaeg keegi pillas midagi maha ja suht venis, sest tegime ju ainult sammu.. aga õilis hetk oli see, kui me jõudsime Korneti sildini ja kange keelega lätlane hõikas meile "Tere armas Eesti rahvas". Yay. Kornetist oli veel ca 14 km minna. Kui ületasime Eesti-Läti piirikraavi, siis Randyl kukkus oma kott vette, haha.. aga no jah. Lõpuks kella 13.00 ajal päeval olime oma sihtpunktis e. Luutsniku kandis, Emma maakodus. Hobustele oli seal mingi lehmaaed, üks elektrikarjus, tühi. Õhtul läksime ise meie poole ja hobused jäid sinna. Õnnelikult 40 km läbitud. Suva see, et järgmine hommik oli kõne, et noo nii.. hobused kaudunud. Tuli välja, et olid Raili juurde otsaga jõudnud. Nüüd on nad siis seal ja 7 hommikul lähme sama pika retke Lätti tagasi.