Kuus jalga niisket maad

Täna oli päris palav, päeval kiskus vilus ligi 30 kuumakraadini. Läksin talli kuskil kella 18 paiku, väljas veel 25 kraadi palavust ja tohutus hulgas igasuguseid huvitavaid putukaid.
Alustasin Lanzikust, andis kergesti kätte, aga noh hetkel hea mugav ka, hommikust õhtuni chillivad nad talli taga varjuall.
Jobukoorik oli endal parema silma pealt ära lõhkunud, nahk kõik maas, kole-kole. Tõin ta sisse, võtsin julguse kokku ja proovisin spreid sinna veidi peale lasta. Üllatas positiivselt- temal spreiga no hard feelings, isegi ei võpatanud. Osa oli täitsa silma lähedalt, sinna määrisin skinhealerit peale. Tegin temaga väikse jalutuskäigu muruplatsile, boksis võtsin esijalgu (kusjuures täitsa ilma nööri abita) üles ja rohkem ei kiusanud.

Brooklyni ninnupealne haav on täitsa kinnikasvanud juba. Panin ta valmis, kordessüsteemi peale ja tegin talle lühikese, aga aktiivse kordetrenni, kuna putukaid oli tapvalt palju. Täitsa tubli oli, jooksis täitsa kenasti ja käsklusi kuulas ka, nagu alati.

Võtsin oma jõuvarud kokku ja tõin ikkagi Eksi ka sisse. Panin talle full suuruses sedelga ja selle vöö(no okei, pidin küll suhteliselt viimastesse aukudesse panema selle, aga ikkagi).. eks te ise võite arvata, milline rull ta seljast on (tegemist on alla 140cm poniga). Kõrvalt nii hulle ei paistagi, aga seljast on jah.. kole lai, või kole ja lai, hehe. Kordesüsteemi tegin ka talle parajaks (proovisin seda temaga esimest korda üldse) ja läksin muruplatsile. Alguses ei saanud pihta, tahtis pigem vastu hakata, aga küsisin rahulikku sammu ja siis juba kenasti mõikas. Tegin erinevate nööripikkustega sammu ja traavi. Tema puhul jällegi kiire, kuid aktiivne trenn, sest putukad ei andnud ikka veel asu.

Kaktusega oli asi lihtne, kuskil 21:15 sain toast välja ise uuesti, tõin ta sisse ja panin valmis kenasti, täisvarustuses ja kõrvakesed ka, et putukad ei kiusaks. Natukene soojendussammu ja ülejäänud teekond siis traavis (v.a need kohad, kus ma üritasin kaunist loojangust pilti teha ja steki maha pillasin ja niisama hobuse ümber tatsasin) Kuskil 1km enne koju jõudmist tegin ca 500m mõnusalt tempoka galopilõigu ka. Traav kõikus seal kuskil 10-14 km/h vahel, hingamise sai ta kohe rütmi ja ei läinud isegi mitte higiseks. Lasin täna täitsa pika ratsmega lihtsalt, kuigi künklikumatel metsaradadel pidin ta ikka rohkem kontakti võtma, et oleks kergem ühtlast tempot säilitada.
Enne lõppu, kuskil järve kandis, oli palju lompe, mis olid hirmsad ning kohe peale seda suhteliselt tuli galopilõik ka otsa, alles siis läks ta kergelt higiseks. Jalutasin ta siis kenasti kuivaks ja andsin head müslit ka, nagu ikka traditsiooniks, et talle alati igati positiivne emotsioon jääks. Kusjuures, nüüd kui on olnud need maastikutrennid, siis ta tuleb palju parema meelega talli ja on üldse toredam..
AA ja see tore asi, et peale 3,26km jooksis mu telefon kokku, seega mu kallis endomondo mulle enam infot ei jaganud. Ülejäänud distantsi pidin ise Google Earthis ära mõõtma ._.

Läbitud 8km
Aega kulus ca 1h
Keskmine kiirus esimese 3 km peale oli ca 10km/h

suurem osa matkakesest ( pildil märkimata esimesed 3,26km)

juunikuu klõpsud