Come take my pulse the pace is on a runaway train

Täna läksin võrdlemisi varasel kellajal talli, väljas +26 umbes. Trennialgus Kakuga oli paljulubav. Jätkasin tavapärast rutiini- painutasin, tegin üleminekuid ja täna panin rohkem rõhku peatustele. Jälgisin seda suulise närimist tal ka.. olenevalt minu nõudmistest ta teeb seda vaheldumisi, vähem ja rohkem intensiivsemalt. Ratsmekontaktist asi nii otseselt tundub, et ei olenegi, pigem kui hakkan painutama ja tugevdan ka sääresurvet, siis hakkab rohkem närima.

Traavis sõitsin palju kaheksaid ja võtsin välimist painet palju ning tükk aega lasin pika ratsmega rahulikku traavi, ise hambad ristis käed lakkasurutult sõidan täisistakut, nii jalustega kui ka ilma.. no ei tule, tee mis sa teed. Hobune jooksis küll kenasti kumera seljaa ja kõik, rahulik tempo, aga ei suuda ma istuda nii hästi, kui tahaks.. lõpuks juba läks paremaks muidugi, aga tahab palju tööd saada.

Galopp oli muidu nagu okei, aga kui suuremal ringil seda teha tahtsin, siis ühes küljes pani iga jumala ring alt minema.. pidureid ei olnud no absoluutselt, suu lukus ja säärele ei reageeri. Pidin ta lihtsalt tuimalt väiksele voldile keerama kui sain ja nii mitu korda. Lõpuks sain ta ikka enda alla jooksma, ühtlase tempoga ja tulin mõnda takistust ka. Täitsa tubli oli ja kaua ei piinanud teda.


Brooklynit jooksutasin sadulaga veidi, loopisin ühe korra seda kotti talle kõhualla ja hüpitasin sadula peal ning kuna täna reageeris ta veel vähem, istusin selga ka. Kaks korda käisin ja tulin alla. Eks näis, kunas ma midagi rohkem julgen teha. Turnimisse suhtub ta stoilise rahuga, ootab oma nämmi ja seisab, aga kuna täna oli palju putukaid, siis siples rohkem ja niisama seista ei tahtnud üldse. Ootan paremat ilma ja lähen teen mõned lennud ilmselt ära... kui vabatahtlike ei ole (või on?)

kulm kergelt rullis, nagu alati